Vibe-töötamine: demo ja tööriistad

Mida ma tegin

Tegin demo „vibe-töötamisest“ — tööst, kus AI-agent kirjutab koodi, koostab dokumente ja täidab ülesandeid, mina aga annan suunavaid juhiseid loomulikus keeles.

Lühikokkuvõte

Demos kasutasin agendina Claude Code'i. Claude Code vajab Pro, Max, Team, Enterprise või Console/API ligipääsu; tasuta Claude'i paketis seda ei ole. Sama töövoo saaks teha OpenAI Codexiga: see kuulub ChatGPT Plus, Pro, Business, Edu ja Enterprise pakettidesse ning seda saab kasutada ka API-võtmega; tasuta paketis ja Go-paketis on Codexi kasutus piiratud.

Ise kasutasin käsureal (terminalis) töötavat versiooni, kuid Windowsile ja Macile on olemas ka graafilised kasutajaliidesed.

Demos klikkisin agendi loaküsimustele kiiresti „yes“, et töö sujuks. See pole loomulikult soovitatav praktika — äraütlemata mõistlik on agendi kavandatud sammud (failimuudatused ja käsud) enne kinnitamist üle vaadata.

Agent ise on aga vaid üks osa tervikust. Et päriselt tööd teha, on tema ümber vaja väikest komplekti tasuta vabavara. Oluline tähelepanek: vältimatult tasuline või kontoga seotud osa on AI-agent — ülejäänud tööriistad on üldjuhul tasuta ja avatud lähtekoodiga.

Näited

Failid, mille tegime selle sessiooni käigus:

Põhisõnumid

AI teeb endiselt vigu, sealhulgas päris suuri. Kuid väga sageli leiab ta need ka ise üles. Lase agendil oma tööd alati kriitiliselt üle kontrollida, soovitatavalt mitu korda.
Ära kirjelda, kuidas tulemuseni jõuda — kirjelda, milline on hea tulemus. Tänapäeval pole vaja sammhaaval juhiseid; ütle, milline valmis töö välja näeb ja millistele tingimustele see vastab.
Proovi ka seda, mille puhul sa ei usu, et ta hakkama saab. Anna talle võimalus — uue põlvkonna mudelid on üllatavalt head.
AI-ga töö ei ole kunagi üks prompt ja üks vastus. Esimene vastus on alles algus: töö on dialoog ja itereerimine, kuni jõuad sobiva tulemuseni.
Sina vastutad — alati. Iga viimast kui lauset AI loodud tekstis pead suutma kaitsta ja sellega päriselt nõus olema.

Vajalik tarkvara

Lisaks AI-agendile on vaja väikest komplekti tasuta vabavara. Allpool on igaüks eraldi: mis see on ja miks seda vaja on.

1. Claude Code või OpenAI Codex

AI-agent, mis juhib kogu ülejäänud tööd: kirjutab koodi, käivitab programme, koostab dokumente. Claude Code (Anthropic) töötab Claude Pro, Max, Team, Enterprise või Console/API ligipääsuga; Claude Free ei sisalda Claude Code'i. Pro maksab praegu 20 dollarit kuus (17 dollarit kuus aastamaksega), Max algab 100 dollarist kuus ja 20x-tase on 200 dollarit kuus. Paigaldusjuhised on aadressil claude.com/product/claude-code. OpenAI Codex on OpenAI samaväärne kodeerimisagent. ChatGPT Plus maksab 20 dollarit kuus, Pro algab 100 dollarist kuus ja 20x-tase on 200 dollarit kuus; tasuta paketis ja Go-paketis (8 dollarit kuus) on Codexi kasutus piiratud. Vaata chatgpt.com/codex.

2. Python

Laialt levinud programmeerimiskeel, tasuta ja avatud lähtekoodiga. Vajalik andmetöötluseks, jooniste tegemiseks ja Pythoniga ehitatud tööriistade (näiteks Doclingi Python-paketi ja CLI) käivitamiseks. Macis ja Linuxis võib Python juba olemas olla, kuid tööriistade jaoks on mõistlik kasutada ajakohast paigaldust. Koduleht: python.org.

3. Node.js

JavaScripti käituskeskkond, tasuta ja avatud lähtekoodiga. Node.js tasub ka installeerida. Paljud MCP-serverid — lisatööriistad, mis laiendavad agendi võimekust — on kirjutatud Node.js-is ja paigaldatakse npm-iga, nii et ilma Node.js-ita jääks osa neist kättesaamatuks. Lisaks annab Node.js agendile võimaluse osa ülesandeid lahendada JavaScriptis või TypeScriptis Pythoni asemel. Node.js on vajalik ka siis, kui valid npm-paigalduse, või kui projekt ise on JavaScripti/TypeScripti põhine. Koduleht: nodejs.org.

4. git

Versioonihaldussüsteem, tasuta ja avatud lähtekoodiga. Git salvestab projekti seisu ajas hetktõmmistena: muudatusi saab võrrelda, commit'ida ja vajadusel tagasi pöörata. Agent saab git'i kasutada turvavõrguna — näiteks enne suuremat muudatust seisu kontrollida, pärast muudatust diff'i näidata ja tööharusid eraldi hoida. Koduleht: git-scm.com.

5. Quarto

Avatud lähtekoodiga teadusliku ja tehnilise publitseerimise süsteem, mis on ehitatud Pandoci peale. Quarto ühendab teksti ja käivitatava koodi üheks reprodutseeritavaks dokumendiks ning toetab Pythonit, R-i, Juliat ja Observable JavaScripti. Väljundiks võivad olla HTML, PDF, Word, ePub, slaidid, veebilehed ja raamatud. Kui dokument sisaldab analüüsikoodi, saab graafikud ja tabelid genereerida koodist, mitte käsitsi sisse kleepida. Koduleht: quarto.org.

6. Pandoc

Universaalne dokumendikonverter, tasuta ja avatud lähtekoodiga. Pandoc teisendab dokumente paljude formaatide vahel: Markdown, HTML, Word, LaTeX, Typst, PowerPoint, ePub ja palju muud; PDF sünnib tavaliselt mõne PDF-mootori kaudu. Quarto kasutab Pandocit taustal. Koduleht: pandoc.org.

7. Docling

Avatud lähtekoodiga tööriist, mis teisendab keerulisemad dokumendid (näiteks PDF-id) puhtaks ja struktureeritud tekstiks, mida AI saab usaldusväärselt lugeda. Eraldi paigaldusega ei pea pead vaevama — ütle lihtsalt Claude Code'ile või Codexile, et see installiks Doclingu, ja agent teeb selle ise ära.

8. Typst

Kaasaegne märgenduspõhine küljendussüsteem ja avatud lähtekoodiga CLI-kompilaator. Typst on loodud LaTeXi-sarnaseks, kuid lihtsamini õpitavaks alternatiiviks: kirjutad lähtefaili tekstina ja kompilaator teeb sellest PDF-i. Lihtsa vaevaga saab Typstiga teha väga ilusaid PDF-e. Koduleht: typst.app.

Tööviis: iga projekt eraldi

Mõistlik on hoida iga projekti eraldi kaustas (oma kataloogis). Nii on igal projektil oma git-ajalugu, oma failid ja oma kontekst — agent töötab korraga ühes kaustas ega aja eri tööde asju segamini. See hoiab töö puhtana ja teeb vigade tagasipööramise lihtsaks. Ühtlasi ei hakka agent lugema ebavajalikke faile teistest projektidest ega kuluta nende peale tokeneid.

Agendi juhendamine: CLAUDE.md ja AGENTS.md

Agent loeb automaatselt juhendfaili (CLAUDE.md või AGENTS.md), kuhu paned oma püsivad juhised. Nii ei pea neid iga kord uuesti kordama.

Juhiseid saab anda kahel tasandil, mis täiendavad teineteist:

Üldine (globaalne) — kehtib kõigi projektide kohta. Siia käivad asjad, mis on alati samad: suhtluskeel, eelistatud tööriistad, üldine stiil. (Claude Code: ~/.claude/CLAUDE.md, Windowsis C:\Users\<kasutaja>\.claude\CLAUDE.md; Codex: ~/.codex/AGENTS.md, Windowsis C:\Users\<kasutaja>\.codex\AGENTS.md.)
Projektipõhine — elab projekti enda kaustas (CLAUDE.md või AGENTS.md projekti juurkaustas) ja kirjeldab just selle projekti asju: kuidas see on üles ehitatud, milliseid töövahendeid mille jaoks kasutada, millised on kokkulepped ja eripärad. Agent loeb selle automaatselt, kui töötab selles kaustas.

Mõned kiired soovitused, mida sinna kirjutada:

keel ja toon (nt „vasta eesti keeles“);
milliseid töövahendeid mille jaoks kasutada (nt markdowniks teisendamiseks Docling, PDF-iks Typst);
kokkulepped ja stiilireeglid;
asjad, mida agent kipub valesti tegema — pane üks kord kirja, siis ei kordu.

Hoia fail lühike ja konkreetne: see laetakse iga kord konteksti, seega liiga pikk juhend raiskab tokeneid ja hajutab tähelepanu.

Seda ei pea käsitsi kirjutama. Ütle agendile: „Loo selle projekti jaoks CLAUDE.md ja lisa sinna need punktid: …“ — ja ta koostab faili ise. Samamoodi saab hiljem öelda „uuenda CLAUDE.md-d, et edaspidi alati nii teha“.

Edasijõudnutele

Eelnevast piisab alustamiseks. Järgmised peatükid on neile, kes tahavad kaugemale minna: kuidas AI dokumente kõige paremini loeb ja kirjutab (Markdown) ning kuidas õpetada agenti korduvate töövoogude jaoks (skillid).

Markdown ja AI

Markdown on lihtne tekst, mille struktuur on nähtav otse tekstis. AI-l on seda üldjuhul lihtsam lugeda ja muuta kui PDF-i või Wordi paigutuskihti.

Markdown on lihtne tekst (plain text), mille struktuur on nähtav otse tekstis: pealkirjad, loendid, rõhk, tabelid. Erinevalt Wordi või PDF-i lõppvormingust ei ole sisu peidetud pakendatud faili või paigutuskihi taha. See teeb markdownist AI jaoks praktilise tööformaadi — nii sisendina kui väljundina.

Nii näeb markdown välja:

# Pealkiri
## Alapealkiri

Tavaline lõik **rasvase** ja *kaldkirjas* sõnaga.

- loendipunkt
- teine punkt

[link](https://seppo.ai)

| Veerg A | Veerg B |
| ------- | ------- |
| 1       | 2       |

Sisendina

Kui markdown on korrektselt kirjutatud või parsitud, on struktuur selgem: mis on pealkiri, mis loend, mis tabel. See vähendab valesti lugemise riski.
Sageli token-säästlikum: sama sisu võib markdownis võtta vähem ruumi kui rikkalikus HTML-is või kehvas PDF-väljavõttes, nii mahub korraga rohkem konteksti. See ei ole universaalne garantii, vaid sõltub teisendusest.

Väljundina

AI genereerib markdowni tavaliselt usaldusväärselt ja järjepidevalt — struktuur on lihtne üle vaadata.
Tulemus on korraga inimloetav ja masinloetav.
Versioonihaldusega (git) sõbralik: muudatused on selged tekstiread, mitte läbipaistmatu binaarfail.

Suured dokumendid: parsi esmalt markdowni

PDF- ja Word-failid on eelkõige lõpp- või kontorivormingud: tekst, tabelid, pildid ja paigutus võivad olla AI jaoks ebamugavas kihis. Seetõttu on mõistlik suur dokument esmalt markdowniks või muuks struktureeritud tekstiks parsida (näiteks Doclingiga), enne kui AI-le ette anda:

AI saab selgema, struktureeritud teksti — pealkirjad, tabelid ja loendid säilivad paremini;
kulub sageli vähem tokeneid, seega mahub rohkem konteksti;
väheneb valesti lugemise oht.

Kuidas seda teha? Pane sisendfailid (PDF-id, DOCX-id jne) ühte kausta ja ütle AI-le, et ta teeks selle kausta failid Doclinguga markdowniks. AI käivitab ise vajalikud käsud ja tulemuseks on .md-failid, mida ta edaspidi oma sisendina loeb.

Üks allikas, palju väljundeid

Loogiline töövoog: loo sisu markdownis (üks allikas) ja konverti seejärel just sellesse formaati, mida parasjagu vaja — docx, PDF, HTML või mis iganes. Sisu ja vorming jäävad lahku.

Pandoc — universaalne konverter: markdown → Word (docx), HTML, PDF, LaTeX ja palju muud.
Typst — markdownist või struktuurist ilus PDF (kiire, kaasaegne).
Quarto — markdowni laiendatud töövoog, kuhu saab kirjutada analüüsi otse sisse (Python, R, Julia või Observable JavaScript): jooksutab koodi, loob graafikud ja tabelid ning ehitab reprodutseeritava dokumendi (PDF, HTML, Word, slaidid).

Mõtle markdownist kui AI-sõbralikust vahekihist.

Skillid

Mis on skill

Skill on agendi jaoks korduvkasutatav juhendipakk — tavaliselt kataloog, mille keskmes on SKILL.md ning mille juures võivad olla skriptid, viited ja mallid. Agent näeb alguses skilli nime ja kirjeldust ning laeb täisjuhise alles siis, kui ülesanne seda vajab. Nii ei pea sa iga kord pikalt seletama, kuidas üht või teist asja teha — skill kapseldab töövoo endasse.

Päris näited GitHubist

Avatud skillikogud, mis töötavad Claude Code'i ja Codexiga (tärnide arv ajas muutub):

K-Dense-AI / scientific-agent-skills — 140 teadusskilli ja 100+ teadusandmebaasi (bioloogia, keemia, meditsiin, ravimiarendus).
Imbad0202 / academic-research-skills — terve artikli elutsükkel: otsi → kirjuta → arvusta → paranda → viimistle.
fcakyon / phd-skills — artikli reprodutseerimine arXivist, katsete kavandamine, eelretsensioon ja tulemuste võrdlus.
issol14 / paper2code-skill — teadusartikkel (PDF või arXiv) muudetakse reprodutseeritavaks koodiks.
InternScience / Awesome-Scientific-Skills — kureeritud kogu teadusskille, kust leiab veel.

Ettevaatust: leidub ka pahatahtlikke skille, mis üritavad kurja teha. Enne kasutamist vaata kriitiliselt skilli GitHubi lehte — kui suur on kogukond (tärnid, kaastöötajad) — ja heida pilk skillile endale (SKILL.md ja kaasasolevad skriptid).

Skilli paigaldamiseks piisab jällegi agendi promptimisest — ütle Claude Code'ile või Codexile, et ta installiks soovitud skilli. Skille saab mõlemas hoida kahel tasandil — globaalselt (kõigile projektidele) või projektipõhiselt (projekti enda kaustas, mille saab tiimiga giti kaudu jagada): Claude Code'is ~/.claude/skills/ (Windowsis C:\Users\<kasutaja>\.claude\skills\) ja .claude/skills/, Codexis ~/.agents/skills/ ja .agents/skills/. Agent võtab skilli kasutusele automaatselt, kui näeb, et sellest võib abi olla, kuid võid talle ka otse öelda, et ta kasutaks seda skilli. Hoia kasutusel siiski vaid vajalikud skillid: liiga palju skille hakkab tööd häirima, sest iga skilli nimi ja kirjeldus võtab konteksti ja hajutab agendi tähelepanu.