Kolmanda samba turuülevaade
Eesti III samba pensionifondide maht, pensionikontod, rahavood, fondivalitsejad, tootlus ja tasud. Uueneb iga päev Pensionikeskuse andmetel.
Vabatahtlik kogumispension (III sammas) Eesti pensionifondides. Andmed seisuga 12. november 2026.
1,43 mld € fondide maht kokku +32,8 % aastaga
245 537 III samba pensionikontot +15 626 aastaga
63,2 % rahast indeksfondides +4,3 pp aastaga
Lühidalt
- Kolmanda samba fondides on 1,43 mld € ja pensionikontosid on 245 537. Viimase 12 kuuga kasvas maht 354 mln €: 181 mln € tuli netorahavoost (sissemaksed miinus väljamaksed) ja 172 mln € fondide tootlusest.
- Indeksfondides on 63,2 % rahast (aasta tagasi 58,9 %). 12 kuu netorahavoog indeksfondidesse oli 148 mln €, aktiivsetesse 34 mln €. Enim raha tuli juurde fondi Tuleva III samba (93 mln €).
- Suurim fondivalitseja on Tuleva (42,6 % mahust), järgnevad Swedbank (31,3 %) ja LHV (12,5 %).
- Sissemaksed koonduvad aasta lõppu: 2025. aasta netorahavoost (161 mln €) tuli 28 % detsembris. Tulumaksutagastust saab sissemaksetelt, mis on tehtud kalendriaasta jooksul.
Kuidas turg kasvab?
Kolmanda samba maht kasvab kahest allikast: inimeste sissemaksetest (miinus väljamaksed) ja fondide tootlusest. Iga tulp on üks aasta.
Tootlus = iga fondi päevane NAV-i muutus korda eelmise päeva maht; netorahavoog on ülejäänud mahu muutus. Suletud fondide tootlus on hinnatud turu keskmisega.
Pensionikontode arv
Indeksfondid vs aktiivsed fondid
Indeksfondid järgivad passiivselt mõnda turuindeksit ja nende tasud on üldjuhul madalamad. Kui suur osa kolmandast sambast on juba nendes?
Kõigi III samba fondide maht (Pensionikeskuse koguturg). „Suletud fondid” on hiljem suletud või teistega ühendatud fondid, mille andmeid fondide kaupa enam ei avaldata; nende tüüp pole teada. Indeksfondi märge on Pensionikeskuse oma.
Fondivalitsejad
Legendis on viimane turuosa mahu järgi. Ühinemise päeval liigub suletud fondi raha vastuvõtva fondi valitseja alla.
Kuhu raha liigub?
Fondi maht muutub kahel põhjusel: fondi tootlus ja rahavoog ehk sissemaksed, väljamaksed ja vahetused teise fondi. Allpool on tootluse mõju maha arvatud, et näha ainult rahavoogu. III sambas saab raha fondide vahel liigutada igal ajal (osakud müüakse ja ostetakse), seega erinevalt II sambast pole siin eraldi vahetuspäevi. Erand on piiratud väljumisega fondid: nende osakuid saab müüa alates 55. eluaastast ja vahetada ainult sama piiranguga fondi vastu.
Netorahavoog perioodi algusest
Netorahavoog = sissemaksed, väljamaksed ja liikumised teise fondi kokku. Fondide ühinemisel üle kantud vara pole rahavoog.
Kuude kaupa
Fondide kaupa
Netovoog = mahu muutus miinus fondi tootluse mõju (päevade kaupa: mahtt − mahtt−1 × NAVt / NAVt−1). Fondide ühinemisel üle tulnud raha on eraldi real „ühinemine”.
Osakuomanikud
Tootlus ja tasud
Tootlus on arvutatud osaku puhasväärtusest (NAV), seega fondi varast kaetud kulud on selles juba sees; 3, 5 ja 10 aasta tootlus on keskmine aastane. Jooksev tasu on Pensionikeskuse avaldatud jooksvate tasude määr (eelmise aasta kulude põhjal). Aktsiafondid ja segafondid on koos, sest nende piir on hägune: mitu aktsiafondi võib hoida ka võlakirju ja mõni segafond kuni 100 % aktsiaid. Seepärast ei ole sama rühma fondide tootlus täiesti võrreldav; fondi riskitase (Pensionikeskuse märge) on näha kursori all ja tabelis. Ringi suurus näitab fondi mahtu. Tulumaksusoodustus ja väljamaksete maksustamine ei sõltu fondist ega ole siin arvesse võetud.
† keskmine aastane tootlus. * väljumine piiratud: osakuid saab müüa alates 55. eluaastast ja vahetada ainult sama piiranguga fondi vastu. Tabelit saab veeru päisel klõpsates sorteerida; kitsal ekraanil saab seda külgsuunas kerida.
Kui palju on iga aasta sissemaksed tänaseks kasvanud?
Iga punkt on üks fond: keskmine kasv rahal, mis maksti sisse selle aasta jooksul ühtlaselt. III sambasse makstakse sageli aasta lõpus; siis võib tegelik kasv siit erineda (sõltub sellest, kuidas turg aasta jooksul liikus). Võrdluseks on inflatsioon.
Andmed ja metoodika
- Allikas: Pensionikeskus: III samba fondide maht (ka kõigi fondide koguturg), NAV, pensionikontode arv ja statistikatabel (jooksev tasu, osakuomanike arv, indeksfondi ja riskitaseme märge). Andmed alates 2. jaanuar 2004, iga kord kogu ajalugu uuesti.
- Kindlustuslepingud (III samba pensionikindlustus) ei ole fondide mahus ega rahavoogudes; pensionikontode arv sisaldab ka neid inimesi.
- Netorahavoog on arvutatud päevade kaupa: mahu muutusest on lahutatud fondi tootluse (NAV-i muutuse) mõju. See sisaldab sissemakseid, väljamakseid ja liikumisi fondide vahel. Uue fondi esimese päeva maht on rahavoog.
- Suletud fondid: fondide kaupa eksport ei sisalda suletud fonde, aga koguturg sisaldab. Vahe on näidatud eraldi („Suletud fondid”); nende tootlus on hinnatud turu keskmisega. Ühinemised tuvastatakse automaatselt (vahe kahaneb järsult ja mõne fondi maht kasvab samal päeval sama palju); üle tulnud raha ei ole rahavoog. Tuvastatud ühinemised: 7. juuli 2017 → LHV Aktiivne (4,5 mln €); 2. september 2025 → LHV Aktiivne (5,3 mln €); 15. oktoober 2026 → Luminor Tulevik Indeks (2,0 mln €). Pensionikeskuse koguturu üksikud ühepäevased vead on välja jäetud.
- Osakuomanike arvu avaldab Pensionikeskus ainult viimase seisu kohta; fondide kaupa ajalugu koguneb siin alates 2. veebruar 2026.
- Tootlus on arvutatud NAV-ist lähima andmepäeva järgi; mitme aasta tootlus on keskmine aastane.
- Andmefailid: iii_sammas_koguturg.csv, iii_sammas_ajalugu.csv, iii_sammas_top_fondid.csv, iii_sammas_investorid_ajalugu.csv. Lehe kood: GitHub.
- II samba ülevaade: seppo.ai/tuleva/.