Septembris avaldas Siseministeerium portaalis andmed.eesti.ee andmed kõigi rahvastikuregistrisse alates 1. juulist 1926 kantud surmade kohta. Kirjeid on 1 732 182 ja neid lisandub iga päev.
Surmapõhjust ja rahvaarvu registris pole, aga juba kuupäevad räägivad palju. Mõne graafiku jaoks lisasime Statistikaameti, Eurostati ja Open-Meteo ilmaarhiivi andmed; nende juures on allikas eraldi kirjas.
01 · SajandSurmade arv on sajandiga vähe muutunud, surijate vanus palju
1930. aastatel registreeriti aastas umbes 15 500–17 700 surma, viimastel aastatel umbes 16 000. Kogu sajandi jooksul on aastane arv jäänud ligikaudu 13 000 ja 26 000 vahele.
Viimastel aastatel on surmade arv püsinud umbes 16 000 juures, sündide arv on aga langenud. Alates 1991. aastast on surmi olnud igal aastal rohkem kui sünde. Ainus erand oli 2010. aasta, mil sünde oli 35 võrra rohkem. 2025. aastal sündis 9 240 ja suri 15 688 inimest.
Surmade arv sõltub ka rahvaarvust ja rahvastiku vanusest. Suremust näitab paremini oodatav eluiga: meestel oli see 1994. aastal 60,5 aastat, 2025. aastal 75,6 aastat; naistel 2025. aastal 83,6 aastat.
1994. aastal oli Soome meeste oodatav eluiga 12 aastat pikem kui Eesti meestel, 2024. aastal 4,5 aastat. Naistel on vahe Soomega kahanenud 7,4 aastalt 1,4 aastale. Läti ja Leedu jäävad Eestist maha.
1960. aastal olid pooled surnud naistest alla 75-aastased, 2025. aastal alla 85-aastased. Meeste surmavanus langes 1990. aastatel märgatavalt. Imikusurmade rida alumises servas peaaegu kaob. Nõrgemad diagonaalsed triibud on aastatel 1917–1920 ja 1943–1945 sündinud põlvkonnad: sõja ajal sündis vähe lapsi, nii et neid sünniaastaid on ka surnute seas igas vanuses vähem.
Meeste ja naiste mediaanide vahe oli 1994. aastal 14,2 aastat, 2025. aastal 11,5 aastat (naistel 85, meestel 73,5).
1958. aastal oli vähemalt 80-aastaseid iga viies surnu, 2025. aastal peaaegu iga teine (49%). Alla 65-aastaste osa langes samal ajal 40%-lt 18%-le.
02 · Sõda1941. aasta suvel püsis surmade arv kõrge mitu kuud
Kõige erandlikum üksik päev on 9. märts 1944, kui Nõukogude lennuvägi pommitas Tallinna: registris on sel kuupäeval 484 surma, tavalisel märtsipäeval umbes 84. Suurema jäljega oli aga 1941. aasta suvi.
1941. aasta juulis ja augustis registreeriti 6 950 surma, sõjaeelsete aastate samadel kuudel keskmiselt 2 447 – peaaegu kolm korda rohkem. Juulis olid teadaoleva sooga surnutest mehed (583 kirjes sugu puudub).
Teine laine tuli 1944. aastal. Ka 1945–1947 registreeriti aastas 20 000–22 000 surma, rohkem kui enne sõda. 1950. aastate keskpaigaks langes kirjete arv alla sõjaeelse taseme: sõda, põgenemine ja küüditamised muutsid rahvastikku ning kõiki välismaal ja repressioonides hukkunuid see andmestik ei hõlma.
03 · Kriis1990. aastad tabasid tööealisi mehi
1994. aastal suri 15–49-aastaseid mehi , samas vanuses naisi . Meeste surmavanuse mediaan langes 62,6 aastani, madalamale kui 1960. aastal.
Kriisi tipust on selles vanuses meeste surmade arv langenud üle nelja korra: 2025. aastal oli neid . 1994. aastal olid enam kui pooled surnud meestest alla 65-aastased, 2025. aastal 27%.
Ametlikest suremuskordajatest on kriis selgelt näha: 1994. aastal suri 40–44-aastastest meestest aastas 13 inimest tuhandest, 2025. aastal 2,3 – ligi kuus korda vähem. Riski langus on toimunud peaaegu igas vanuses, kõige järsemalt lastel.
Kriisiaastate tööealiste meeste surmade seas paistavad silma enesetapud, õnnetused ja vägivald: 1994. aastal suri 100 000 tööealise mehe kohta enesetapu tõttu 95, sõidukiõnnetustes 94 ja ründe tagajärjel 69 meest. 2025. aastal olid need arvud 23, 6 ja 4. Suremus südame isheemiatõppe on langenud ligi seitse korda. Neist kaheksast põhjusest on suurenenud ainult suremus maksa alkoholtõppe (andmed alates 1997. aastast).
Nooremas ja keskeas on meeste suremus olnud enamasti 2–5 korda naiste omast suurem; 1994. aastal kasvas ka naiste suremus, nii et suhe ei tõusnud. Alates 2000. aastate keskpaigast on vahe 20–34-aastastel selgelt vähenenud, 50–69-aastastel aga püsinud umbes kolmekordne.
15–29-aastaste meeste surmi on laupäeval 16% ja pühapäeval 12% rohkem kui nädala keskmisel päeval. Andmestik ei näita, millest nädalavahetuse tõus tuleb; võimalikud seletused on liiklus- ja veeõnnetused ning alkoholiga seotud surmad.
04 · Mehed ja naisedNaisi on surnute seas rohkem alles üha vanemas eas
Nooremalt surnute seas on mehi rohkem, vanemate seas naisi.
Aastatel 1958–1989 olid naised surnute seas enamuses alates umbes 69. eluaastast, 2020–2025 alates 79. eluaastast. 75-aastaste surnute seas oli mehi varem 41%, nüüd 55%. See sõltub nii surmariskist kui ka sellest, kui palju mehi ja naisi igas vanuses elab.
05 · Aasta ringEakate surmi on rohkem talvel, noorte meeste omi suvel
Noorte meeste kõver on eakate omaga peaaegu vastupidine.
Vähemalt 80-aastastel on jaanuari ja veebruari surmade arv umbes 35% suurem kui augustis. 15–49-aastaste meeste kõver on kõrgeim suvel ja aastavahetusel, madalaim veebruaris ja märtsis.
Noorte meeste suvine tipp oli varem palju tugevam: 1960. aastatel oli talvine päevane surmade arv vaid kolm neljandikku suvisest. Ka kogu rahvastiku talvine tipp on praegu väiksem kui sajandi keskel.
Kui talve ja suve tavapärane erinevus kõrvale jätta, on külmade päevade järel eakate surmi vaid 2–4% rohkem kui tavalisel talvepäeval, ja see võib olla ka juhus. Kuumade päevade järel on vahe suurem. Kui ööpäeva keskmine temperatuur jäi 22 ja 24 kraadi vahele, suri järgmistel päevadel vähemalt 80-aastaseid umbes 13% rohkem kui tavalisel suvepäeval; vähemalt 24 kraadi juures umbes 20% rohkem (26 päeva, 95% vahemik 12–27%). Selliseid kuumi päevi oli Tallinnas aastatel 1991–2019 kokku 112.
1–14-aastaste poiste surmi on aprillist juulini üle 40% rohkem kui talvel, tüdrukutel sellist tõusu pole.
06 · KalenderVana-aastaõhtu surmatipp on taandunud
Kõigist kalendripäevadest paistab enim välja 31. detsember: aastatel 1991–2025 suri sel päeval 15–59-aastaseid mehi 2,3 korda nii palju kui tavalisel detsembripäeval.
Aastatel 1996–2000 suri vana-aastaõhtul 15–59-aastaseid mehi 3,3 korda rohkem kui tavalisel detsembripäeval. Aastatel 2016–2025 oli 31. detsembril surmi umbes 1,1 korda nii palju kui tavalisel detsembripäeval, ja see vahe võib olla juhuslik.
Sünnipäev
Surmade arvus paistab silma ka sünnipäev. Oma sünnipäeval on meeste surmi 14% ja naiste surmi 7% rohkem kui võrdluspäevadel, kuigi naiste erinevus võib olla ka juhuslik. Sarnast mustrit on leitud ka Šveitsi andmetest.
Levinud mõte on, et eakad „ootavad“ tähtsa sünnipäeva ära. Registris seda näha pole: enne 70., 80., 90. või 100. sünnipäeva surmi ei vähene. Kahel nädalal pärast ümmargust sünnipäeva on surmi aga umbes 6% rohkem, teiste sünnipäevade järel 1%.
07 · Erandlikud päevad36 000 päeva, kaks katastroofi
Järgmisel pildil on kõik päevad aastatel 1927–2025. Mida kõrgemal punkt, seda rohkem erines päeva surmade arv ümbritsevate päevade tavatasemest.
Teistest eristuvad kaks kuupäeva: 9. märts 1944, kui pommitati Tallinna, ja 28. september 1994, kui hukkus parvlaev Estonia. Estonia päeval on registris 363 surma, tavapäeval umbes 64; Estonia uurimiskeskuse andmetel hukkus 285 Eesti kodanikku.
| Kuupäev | Surmi | Tavaliselt | Erandlikkus | Sündmus |
|---|
08 · PandeemiaCOVID-19 aastad
Aastatel 2020–2022 registreeriti umbes surma rohkem kui 2015–2019 sama nädala keskmise järgi. Suurim vahe oli 2021. aasta novembri lõpus: surma nädalas, võrdlustasemel umbes 290.
2021. aastal tuli 64% ja 2022. aastal ligi 92% lisandunud surmadest vähemalt 80-aastaste rühmast. Alla 65-aastaste surmi on viimastel aastatel olnud võrdlustasemest vähem.
2021. aastal oli COVID-19 surma algpõhjus 1 761 inimesel, lisandunud surmi oli ligi kaks korda rohkem. Kui arvestada, et rahvastik vananeb, jääb 2021. aasta lisasurmadest järele umbes 2 100 – see on COVID-19 surmade arvule palju lähemal. Aastatel 2023–2025 suri aga igal aastal 1 100–2 000 inimest vähem, kui aastate 2015–2019 suremuse põhjal võiks oodata: suremus on vahepeal edasi langenud.
09 · Elu algus ja lõppLapsed ja saja-aastased
1958. aastal registreeriti alla üheaastase lapse surma, 2025. aastal . Saja-aastaselt või vanemana suri 1958. aastal inimest, 2025. aastal .
1–14-aastaste surmade arv on vähenenud umbes üheksa korda – nii laste arvu kui ka riski vähenemise tõttu, mida see graafik ei erista. Saja-aastaste surmade kasv näitab, et sellesse vanusesse jõuab üha rohkem inimesi.
1958. aastal oli vanim tuhandik surnutest vähemalt 98-aastane, 2025. aastal vähemalt 103-aastane.
10 · PõlvkonnadKui kaua elasid meie vanavanemad
Registrist saab jälgida ka põlvkondi. Aastatel 1900–1920 sündinud on praeguseks peaaegu kõik surnud, nii et nende eluteed saab vaadata algusest lõpuni – vähemalt alates 58. eluaastast, sest varasemaid kirjeid ei saa sünniaja puudumise tõttu usaldada.
Kolme põlvkonna kõverad on üllatavalt sarnased. 58-aastastest meestest jõudis 80. eluaastani vaid umbes 29–30%, naistest üle poole. 90. eluaastani jõudis 1900. aastal sündinud meestest 4%, 1920. aastal sündinutest 6%; naistest vastavalt 12% ja 16%.
11 · NimedIga nimi on põlvkonna jälg
Surnute nimed näitavad, millal nimed olid moes. Järgmisel pildil on 22 nime, järjestatud vanimast noorimani.
Liisu ja Mari surnud kandjad sündisid valdavalt 1860. aastatel, Helmi ja Elmari omad 1910., Vello ja Tiiu omad 1940. aastatel. Nooremate nimede kõverad on lühikesed, sest paljud kandjad elavad veel.
Vanimad nimed
Kõige varasem sünniaasta mediaan, vähemalt 1 500 kandjat
Nooremad nimed
Kõige hilisem sünniaasta mediaan, vähemalt 1 500 kandjat
Kas mõne nimega inimesed elavad kauem?
Sellele ei saa vastata lihtsalt surnute keskmise vanuse järgi: Margus näib „lühiealine“ ainult seetõttu, et enamik Margusi elab veel. Võrdlus peab käima sama põlvkonna sees.
Võtsime aastatel 1900–1920 sündinud inimesed, kes olid 1958. aastal elus ja kelle surm on registris, ning võrdlesime igaühe surmavanust sama soo ja sünniaasta keskmisega. Kirjaviisi variandid (nt Marija ja Maria) ühendasime. Graafikul on 193 sagedasemat nime, kokku kandjat. Valimist jäävad välja enne 1958. aastat surnud ja need, kelle surma registris pole, näiteks osa väljarännanutest.
193 nimest 58 puhul oli erinevus keskmisest suurem, kui juhusliku kõikumise korral ootaks. See on umbes 30% nimedest; kui erinevused oleksid üksnes juhuslikud, oleks neid umbes 5%. Aleksandri, Nikolai, Ivani, Mihhaili, Klavdia ja Jekaterina kandjate surmavanus oli sama soo ja sünniaasta keskmisest 1–2 aastat madalam, Ilmari, Endli, Heino, Hilja, Vilma ja Endla kandjatel 1,3–2,1 aastat kõrgem.
Uuringutest on teada, et venekeelsete, eriti meeste, suremus on Eestis olnud eestlaste omast kõrgem, ja nimede järjestus võib seda osaliselt peegeldada. See võrdlus ei näita, et nimi mõjutaks eluiga, ega luba ühegi inimese kohta tema nime põhjal järeldusi teha.
Allikas: Siseministeerium, „Surmaandmed“, andmed.eesti.ee (CC BY 4.0). Andmestikus on ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sünni- ja surmakuupäev; osa väärtusi puudub. Andmed uuenevad iga päev, kuid viimase seitsme päeva surmad neis veel ei kajastu. See lugu põhineb seisul .
Sugu on tuletatud isikukoodi esimesest numbrist, vanus sünni- ja surmakuupäevast. Umbes 11%-l kirjetest puudub isikukood või sünniaeg. Puuduvad väärtused on koondunud varasematesse aastatesse (1945–1957 puudub sünniaeg 53% kirjetest), seega vanuse ja soo analüüsid algavad 1958. aastast. 4 620 kirjes erineb sünniaeg isikukoodis olevast kuupäevast.
Registri kirjete arv ei ühti täpselt Statistikaameti surmade arvuga (tabel RV030). Aastatel 1960–2000 oli erinevus enamasti alla 1,5% (1992. aastal 2,3%). Hiljem see kasvas: 2005. aastal oli registris 3,5%, 2010. aastal 4,1% ja 2015. aastal 5,7% rohkem kirjeid. Võrdlus Eurostati surmadega sünniaasta järgi (demo_mager) näitab, kust vahe tuleb. Tööealisi surnuid on registris 5–15% rohkem ja vahe on kasvanud koos väljarändega. Tõenäoliselt tuleb vahe välismaal surnud väljarännanutest, keda ametlik statistika Eesti elanike hulka ei arva. Aastatel 1980–2009 oli registris ka aastas 60–200 sündimise päeval surnud last rohkem, kui ametliku imikusuremuse järgi võiks olla. Suure tõenäosusega on need surnult sündinud.
1. jaanuari kuupäevaga on registrisse kantud ka palju surmi, mille täpne kuupäev pole teada. 31. detsembri tipp ilmneb alates 1991. aastast; andmetest üksi ei saa välistada registreerimistavade mõju. Registri põhjal esitatud näitajad on registreeritud surmade arvud või nende suhted. Oodatav eluiga ja vanusspetsiifilised suremuskordajad on Statistikaameti ametlikud näitajad (tabelid RV044, RV045 ja RV46).
Lisaallikad: Statistikaamet (RV030 sünnid ja surmad, RV56 surmapõhjused, RV021 rahvaarv), Eurostat (demo_mlexpec, oodatav eluiga) ja Open-Meteo ajaloolise ilma arhiiv (ERA5 taasanalüüs, ööpäeva keskmine temperatuur Tallinna koordinaatidel). Surmapõhjuste kordajad on arvutatud RV56 surmade ja RV021 aasta keskmise rahvaarvu põhjal. Temperatuurigraafikul võrdlesime vähemalt 80-aastaste surmade arvu igal päeval esmalt sama aasta keskmise päevaga ja seejärel sama kalendriaja (±15 päeva) keskmisega kõigi aastate peale. Nii jäävad kõrvale pikaajaline muutus ja aastaaegade vahe. 95% vahemik on leitud kordusvalimitega, milles on juhuslikult valitud terveid aastaid (bootstrap).
Kõik esitatud arvud on koondandmed. Nimede puhul näidatakse ainult neid, millel on vähemalt 30 kandjat.