Teise samba turuülevaade
Eesti II samba pensionifondide maht, kogujad, rahavood, fondivahetused, tootlus ja tasud. Uueneb iga päev Pensionikeskuse andmetel.
Andmed seisuga 12. november 2026.
7,97 mld € fondide maht kokku +18,7 % aastaga
36,4 % rahast indeksfondides +4,9 pp aastaga
+390 mln € netorahavoog indeksfondidesse 12 kuuga aktiivsetesse -54 mln €
Lühidalt
- Teise samba fondides on 7,97 mld € ja 484 206 kogujat. Viimase 12 kuuga kasvas maht 1 258 mln €: 922 mln € tuli fondide tootlusest ja 336 mln € netorahavoost (sissemaksed miinus väljamaksed, sh liikumine pensioni investeerimiskontodele ja tagasi).
- Indeksfondides on 36,4 % rahast (aasta tagasi 31,5 %). Suurim fondivalitseja on Swedbank (39,6 % mahust), järgnevad LHV (20,3 %) ja SEB (16,8 %).
- Viimases fondivahetuses (1. september 2026) vahetati 156,9 mln € ulatuses. Enim võitis SEB Indeks (21,2 mln € neto), enim kaotas LHV Ettevõtlik (-31,5 mln €).
- Uusi vahetusavaldusi saab esitada kuni 30. november 2026, vahetus toimub jaanuari 2027 alguses.
Indeksfondid vs aktiivsed fondid
Indeksfondid järgivad passiivselt mõnda turuindeksit ja nende tasud on üldjuhul madalamad. Kui suur osa teisest sambast on juba nendes?
Raha: kõigi fondide maht, sh suletud ja hiljem ühendatud fondid (Pensionikeskuse koguturg). Kogujad: fondide aktiivsete investorite summa. Inimene, kellel on osakuid mitmes fondis, on loetud mitu korda, seega see ei ole inimeste arv. Suletud fondide kogujate arv enne ühinemist on hinnatud ühinemispäeva kogujate hüppe järgi. 16.12.2021 langus on 2021. aasta pensionireformi järel lahkunute osakute tühistamine: aktiivsed fondid kaotasid siis ligi veerandi, indeksfondid umbes 8 % kogujatest.
Indeksfondide turuosad
Osakaal kõigi teise samba indeksfondide seas iga kuu viimase andmepäeva seisuga; viimane punkt on viimane seis (12. november 2026). Swedbank 1990–99 on elutsüklifond, mis investeerib indeksfondidesse.
Fondivalitsejad
Legendis on viimane turuosa. Ajalugu on tagantjärele ühtlustatud: suletud fondide maht enne ühinemist on arvestatud selle valitseja alla, kelle fondiga need ühendati, ja on osaliselt hinnanguline (vt metoodika). Kogujad on fondide kaupa kokku liidetud.
Kuhu raha liigub?
Fondi maht muutub kahel põhjusel: fondi tootlus (turud tõusevad või langevad) ja rahavoog ehk sissemaksed, väljamaksed ja fondivahetused. Mahu muutusest neid ei eristu: kui turud langevad, võib fondi maht kahaneda ka siis, kui raha juurde voolab. Allpool on fondi tootluse mõju (NAV-i muutus) maha arvatud, et näha ainult rahavoogu. Suletud fondide varasem tootlus ja rahavood on osaliselt hinnangulised.
Netorahavoog perioodi algusest
Netorahavoog = sissemaksed, väljamaksed ja vahetused kokku, sh liikumine pensioni investeerimiskontodele ja tagasi. Ühinemisel üle kantud vara on rahavoost välja jäetud. Suured väljavoolud 2021–2023 on pensionireformi järgsed raha väljavõtmised; vahetuste kuudel (jaanuar, mai, september) liigub raha fondide vahel.
Kuude kaupa
Fondide kaupa
Netovoog = mahu muutus miinus fondi tootluse mõju (päevade kaupa: mahtt − mahtt−1 × NAVt / NAVt−1). Fondide ühinemisel üle tulnud raha on eraldi real „ühinemine”, mitte netovoos.
Fondivahetused
Juba kogutud raha (osakuid) saab teise fondi vahetada kolm korda aastas. Avaldused esitatakse perioodil, mis lõpeb 31. märtsil, 31. juulil või 30. novembril, ja vahetus toimub vastavalt mai, septembri või jaanuari alguses. Kuna kõik vahetused toimuvad samal päeval, on näha täpselt, kuhu raha liikus. Tulevaste sissemaksete suunamine teise fondi jõustub kohe ja seda siin ei näe.
Vahetajate arv on fondide kaupa kokku liidetud: kui inimene jagas osakud mitme fondi vahel või vahetas mitmest fondist, on ta loetud mitu korda. See ei ole unikaalsete inimeste arv. Pensioni investeerimiskonto (PIK) on samuti vahetuse sihtkoht ja on siin eraldi real.
Vahetuste ajalugu ja ühe fondi vahetused
Vahetuste ajalugu
Iga vahetuse netotulemus eraldi paneelil, ühise skaalaga. Mõõdik (raha, % mahust või vahetajate arv) valitakse ülemise graafiku juures.
Ühe fondi vahetused
Tulbad: fondi tulnud (üles) ja lahkunud (alla) raha või vahetajate arv igas vahetuses; must punkt on netotulemus.
Tootlus ja tasud
Igal riskirühmal on oma graafik ja tootluse skaala; tasu-telg ja ringi suurus (fondi maht) on kõigil sama. Näidatud tootlus põhineb osaku puhasväärtusel (NAV), seega fondi varast kaetud kulud on selles juba arvesse võetud. Tootlus 3, 5 ja 10 aasta kohta on keskmine aastane (Pensionikeskuse päevastatistika, seisuga 12. november 2026), 1 aasta tootlus on arvutatud NAV-ist. Jooksevtasu on Pensionikeskuse avaldatud jooksvate tasude määr, mis põhineb fondi eelmise aasta kuludel; see ei ole tänavuse hinnakirja garantii. Riskirühm on ligikaudne ja põhineb fondi praegusel strateegial.
Kui palju on iga aasta sissemaksed tänaseks kasvanud?
Pensionikoguja ei osta fondi ühel päeval, vaid maksab sisse iga kuu. Seepärast on kasulikum vaadata, kui palju on iga aasta sissemaksed tänaseks kasvanud, kui võrrelda fondi hinda kahel kuupäeval. Iga punkt on üks fond: keskmine kasv rahal, mis maksti sisse selle aasta jooksul ühtlaselt. Võrdluseks on inflatsioon ehk kui palju on hinnad samal ajal tõusnud.
Andmed ja metoodika
- Allikas: Pensionikeskus: fondide maht (ka kõigi fondide koguturg), aktiivsed investorid, NAV, päevastatistika (tasud ja tootlused) ning fondivahetuste statistika. Andmed alates 2. mai 2017.
- Kogujad graafikutel on Pensionikeskuse avaldatud aktiivsete investorite arv fondide kaupa kokku liidetuna. Kui inimesel on osakuid mitmes fondis, on ta summas mitu korda. Kokkuvõttes toodud kogujate arv (inimesed) on Pensionikeskuse avatud pensionikontode statistika viimane seis; selle kohta ajalugu ei avaldata.
- Netorahavoog on arvutatud päevade kaupa: mahu muutusest on lahutatud fondi tootluse (NAV-i muutuse) mõju. See sisaldab sissemakseid, väljamakseid, pärandeid ja vahetusi. Päeval, mil fondi maht või NAV on avaldamata, voogu ei arvutata; see läheb järgmise päeva sisse.
- Ühinemised ja suletud fondid: Pensionikeskuse fondide kaupa eksport ei sisalda suletud fonde, aga koguturg sisaldab. Koguturu ja praeguste fondide vahe on suletud fondide maht. Ühinemised tuvastatakse automaatselt: päeval, mil see vahe järsult kahaneb (või arhiveeritud fond lõpetab) ja mõne fondi maht samal päeval sama palju kasvab. Üle tulnud raha ei ole rahavoog. Suletud fondide maht enne ühinemist on arvestatud vastuvõtva fondi valitseja ja tüübi alla. Nende tootlus on hinnatud turu keskmisega ja kogujate arv ühinemispäeva järgi, seega suletud fondide varasem rahavoog ja kogujad on ligikaudsed. Kui fond edaspidi ekspordist kaob, salvestatakse tema ajalugu arhiivi ja ta jääb analüüsi alles. Tuvastatud ühinemised: 3. mai 2017 (229 mln €); 3. jaanuar 2024 (131 mln €); 2. september 2025 (43 mln €).
- Protsendid: rahavoo protsent on arvutatud grupi või fondi mahust perioodi (kuu, vahetuse) alguses. Alla 5 mln € mahuga alust ei kasutata, sest siis domineerib väike nimetaja.
- Indeksfondid on Tuleva fondid, LHV Indeks, SEB Indeks, Swedbank Indeks, Swedbank 1990–99 ja Luminor Indeks.
- Andmefailid: koguturg_koguinfo.csv, koguturg_indeksfondid_osakaal.csv. Lehe kood: GitHub.
- III samba ülevaade: III_sammas.html.